Sissejuhatus
Interneti kasutuse massilise levikuga 20. ja 21. sajandil on jõudsalt kasvanud ka pahavara ja internetipettuste hulk. Igasugused arvutiviirused on üsnagi vana teema - need on juba interneti algusest saadik olemas olnud, aga tiba uuem ja vähem tuntud turvarisk on nn "trollimine", millest ka siin blogipostituses lähemalt kirjutan.
Mis on trollimine?
Siin ma käsitlen trollimist, kui riikide poolset valeinfo ja propaganda levitamist, mitte kui inimeste omavahelist naljatamist (siit tuleb ka välja miks trollimine on halb termin, mida kasutada - see on mitmetähenduslik. Siiski, parema termini puudumisel jään ma praegu selle juurde). Sobivaim platvorm sellise infosõja pidamiseks on kahtlemata sotsiaalmeedia, nagu näiteks Twitter ja Facebook. Uuringute kohaselt kasutas Venemaa 2016 aasta USA valimiste ajal sadu tuhandeid bot-e eesmärgiga valimisi mõjutada ning on leitud, et Vene trollid sigitasid ka vaktsiinivastaseid hoiakuid ühiskonnas.
Mida teha?
Tuleb tunnistada, et sotsiaalmeedia platvormid on võtnud samme bot-ide vastu võitlemises - nii Facebook, Twitter, kui ka Google kasutavad AI lahendusi sõjas valeinfo vastu, kuid ikkagi ei suudeta kõikide bot-ide sissetungi takistada ja on ainult ajaküsimus kuni pätid õpivad turvameetmeetest mööda hiilima. Bot-ide vastased turvameetmed võivad ka tekitada hulgaliselt muid probleeme. Kui tingimused on liiga ranged, siis mingi hetk hakatakse päris inimesi ekslikult bot-ideks pidama. Lisaks võivad teatud turvameetmed rikkuda inimeste privaatsust.
Parim lahendus trollimise vastu on minu hinnangul inimeste harimine sellel teemal. Inimesed peavad olema teadlikud, et selline asi on toimumas ja, et nad peavad olema skeptilised selle suhtes, mida nad internetis loevad - ka siis, kui postitaja tundub esmapilgul nagu tavaline inimene. Inimene peaks suutma ära tunda, kas tegu on päris inimesega või bot-iga. Head näitajad, et tegu on šarlataniga on näiteks profiilipildi puudumine, ainult ühel poliitilisel teemal postitamine ja konto, mis on loodud hiljuti.
Kokkuvõte
Infosõda ja valeinfo võivad ühiskonnas pingeid kasvatada ja viia väga reaalsete tagajärgedeni. Trollimist täielikult ära hoida arvatavasti ei õnnestu, aga me saame palju ära teha, et selle mõju vähendada. Alustuseks aitaks palju juba inimeste teadlikkuse suurendamine sellest probleemist.
Allikad:
https://eu.usatoday.com/story/opinion/2020/02/20/2020-russian-trolls-disrupt-social-media-how-to-fight-back-column/4749642002/
https://edition.cnn.com/2020/09/02/politics/what-matters-september-1/index.html
https://www.cbsnews.com/news/anti-vax-movement-russian-trolls-fueled-anti-vaccination-debate-in-us-by-spreading-misinformation-twitter-study/
https://www.cnet.com/news/inside-facebook-twitter-and-googles-ai-battle-over-your-social-lives/
Kommentaarid
Postita kommentaar